Euribori olemus


Euribor on Euroopa Keskpanga baasintressimääradest sõltuv pankade omavahelise laenuturu intressiindeks.

Mõiste Euribor võeti kasutusele koos euro sünniga 1998. aasta eelviimasel päeval. Euribori väärtuse muutumist mõjutab peamiselt Euroopa Keskpanga euroala majanduse stabiilsuse hoidmisele suunatud rahapoliitika. Täpsemalt intressimäärade poliitika, millega Euroopa Keskpank on nõus ise pankadele raha laenama või nende poolt enda juures hoiustatud rahale intresse maksma.

Euroopa Keskpank on pankade jaoks eelistatuim tehingupartner, sest pisut utreerides on ta põhjatu rahapada laenamiseks ja alati turvaliseim koht vaba raha hoiustamiseks. Väiksed pangad keskpangast laenata ning seal hoiustada ei saa, mistõttu toimib ka pankade omavaheline laenuturg. Seal ringleb muuhulgas palju keskpangast pärit raha. Kui keskpank tõstab/langetab oma baasintresse, siis ahelreaktsioonina tõusevad/langevad ka pankade omavahelise laenuturu intressid ehk muutuvad erinevate laenuperioodide Euriboride väärtused. Euribor on ajas muutuv keskmine intressimäär (nn raha hind), millega Euroopa kõrge reitinguga pangad omavahel rahaturul eurodes laenavad ja üksteise juures vabu vahendeid hoiustavad.

Kehvematel aegadel üritavad majandusruumide keskpangad madalate baasintressidega majandust elavdada ning ülekuumenemise ohu korral kõrgemate baasintressidega pidurdada. Elavnemist soodustab turul ringleva ja rahahulga suurendamine (madalad baasintressid), pidurdamist soodustab rahahulga vähendamine (kõrged baasintressid). Pankade lõppkliendid soovivad kokkuvõttes laenata ja laenavadki oma elu edendamiseks rohkem siis, kui raha on odav ning maksavad laene rohkem tagasi või piiravad laenamist siis, kui intressid on kõrged. Suurem rahahulk turul omakorda kasvatab inflatsiooni, väiksem kahandab.

Euroopa Keskpank üritab euroalal hoia inflatsiooni 2% ümber. Kuna rahaturg reageerib muutustele viitega ning ahel raha algallikast lõppkasutajani on pikk, siis baasintresside tasemete reguleerimine on keerukas ja vastutusrikas. Euribori käitumist mõjutavad lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitikale siiski ka arengud mujal maailmas. Kapital riigipiire ei tunnista ning voolab sinna, kus parasjagu kasulikum on. Euroopa Keskpanga roll on meile kättesaadava laenuraha osas siiski kõige olulisem.

Turul kujunenud Euribori (Euro Interbank Offered Rate) väärtust koos sama temaatikaga seotud indeksite Eonia (Euro OverNight Index Average), Eurepo ning Eonia SWAP Index1 väärtusi arvutab igal pangapäeval Belgias paiknev organisatsioon Euribor-EBF.

Lisaks Euriborile eksisteerib palju teisi intressiindekseid. Kui Euribor on tähtsaim euros antavate lühiajaliste laenude indikaator, siis muude valuutade osas on Euroopas tähtsaim indikaator alates 1986. aastast Londoni rahaturul kümnes erinevas valuutas arvutatav LIBOR (London Interbank Offered Rate). Eestis muutuva intressimääraga laenates palju valikuid peale Euribori ei ole.

1Rahaturu ootusi Euribori tulevikuväärtuste suhtes väljendavad Euribori SWAPd ehk erinevad Eonia SWAP Indexid. Intressimäära SWAP on tehing, mille abil on võimalik kokkulepitavaks tulevikuperioodiks vahetada ujuva intressimääraga kohustusest tulenevad maksed fikseeritud intressimääraga maksete vastu.