Fikseeritud või muutuva (ujuva) intressiga laen – kumba eelistada?
1. Ujuvad intressimäärad muutuvad suures plaanis korrelatsioonis majandustsüklitega.
Kui majandusel läheb hästi, siis baasintressimäärad tõusevad. Kui majandusel pole parimad päevad, siis baasintressid langevad. Kui ettevõtte rahavood kulgevad vastavuses majandustsüklitega, siis enamasti on mõistlikum laenu- või liisingukohustuste intresse tasuda ujuva ehk muutuva intressimäära alusel. Nii toimides vähendad intressiriski, sest parematel aegadel kompenseerivad suurenevad tulud kõrged intressikulud ning halvematel aegadel intressikulud kahanevad vähenevate tulude kompensatsiooniks.
Kui ettevõtte rahavood ei kulge vastavuses majandustsüklitega, siis maksab kaaluda kohustuste sidumist fikseeritud intressimääradega. Kahtlemata tuleb seejuures uurida, millised on hetkel pakutava fikseeritud intressimääraga raha hind (intressitase) ning hinnaootused tuleviku osas (seda teemat käsitletakse artikli lõpus).
2. Kui elukriitiline on ettevõttele intressikulude suurus ja nende muutumine?
Pingelise rahavoo puhul kaalu fikseeritud intressidega laenulepinguid. Intressitüübi valik on eelkõige riskide maandamise teema, mitte „kumb on odavam“ teema.
Tee enne kohustuste võtmist erinevate hüpoteetiliste laenugraafikutega finantsprognoose. Analüüsi maksevõimet erinevate intressimäärade, laenu suuruste ja pikkuste taustal. Väiksemate ning lühemateks perioodideks võetud kohustuste teenindamise kulud on intressitasemete muutustele kõige vähem tundlikud. Kuldreegel on, et peaksid laenu suutma ilma igasuguste probleemideta teenindada ka siis, kui tänase päeva intressitasemele peaks lisanduma 2-3%. Teine kuldreegel on, et maksevõimet tuleb analüüsida kassapõhiselt ehk reaalsete rahavoogudega, mitte tekkepõhise kasumiga võrreldes.
Peamine küsimus ei seisne madalas intressitasemes või intressikulude kogusummas, vaid eesmärgis, et võetud kohustusi suudetaks (põhiosa + intressid) teenindada kogu kohustuse kestuse vältel. Probleemse kohustusega kaasnevad viiviseintressid on enamasti väga kõrged ja suurendavad laenukulusid hüppeliselt. „Lisaboonusena“ suureneb ettevõtte riskisus krediteerijate ja tarnijate silmis. Kui peaks tekkima vajadus täiendavate laenude järele, siis nende saamisega tuleb tõenäoliselt raskusi ning pakutud intressitase on niikuinii turul pakutava kõrgemast otsast.
3. Arvesta laenuga kaasnevate ja potentsiaalselt kaasnevate kuludega.
Kui kaalud laenu võtmist, siis kaalu, kas elu võib tuua muutusi ning kas võib osutuda vajalikuks lepingu tingimusi muuta? Üldjuhul lepingu ühe tingimuse muutmise taotlemisel avanevad muudatusteks ka teised lepingutingimused, sealhulgas on muutusteks avatud intressi suurus ja selle kujunemise alused. Mängi oma ärist tulenevad võimalikud stsenaariumid läbi nii ujuva kui ka fikseeritud intressidega pakutavate lepingutingimuste taustal. Võrdle erinevate krediidiasutuste tingimusi ja kauple enne lepingu sõlmimist aktiivselt nende detailide üle, mis on sulle olulised. Näiteks kui lepingus pole käsitletud laenu ennetähtaegse tagasimakse võimalust ja protseduuri, siis sellealane hilisem soov eeldab enne teoks saamist lepingutingimuste muutmist mõlema poole vabal tahtel.
Fikseeritud intressidega lepingute tingimusi ei taha krediteerijad laenuperioodi kestel muuta. Muutuva intressiga laenugraafikute puhul nõustutakse täiendavate tasudeta ennetähtaegsete tagasimaksetega paremal meelel. Põhjus on asjaolus, et teoorias hangib krediidiandja fikseeritud intressiga laenu andmiseks endale eelnevalt fikseeritud intressiga laenuressursi ning peaks lepingu muutmiseks (sh intressitüübi muutmiseks) esmase võlausaldajaga omakorda kokkuleppele jõudma. See toob kaasa lisakulusid ja kulud üritatakse jätta selle osapoole kanda, kes mitut osapoolt siduvat kokkulepet erakorraliselt muuta tahab. Praktikas seisneb pangandus enamasti siiski lühiajaliselt sisselaenatud ja pidevalt refinantseeritavate ressursside (klientide lühiajalised hoiused ja teiste pankade lühiajalised laenud) pikaajalises väljalaenamises ning igale lõppkliendile fikseeritud intressiga antud laenulepingu kõrvale ei ole panna samas summas fikseeritud intressiga raha panka toonud laenu- või hoiuselepingut. Vaatamata sellele on fakt, et fikseeritud intressiga antud laenude lõpetamine on kallim.
Püüa uute laenulepingu(te) tingimuste kokkuleppimise või olemasolevate muutmise läbirääkimised ajastada sellele hetkele, mil oled laenuandja silmis oluline klient. Ärid on enamasti tsüklilised ja/või sesoonsed ning ettevõtete atraktiivsus ajas muutuv. Ettevõtte atraktiivsus krediteerijatele silmis suureneb enamasti korrelatsioonis laenukoormuse vähenemisega. Kui sellega kaasneb püsiv positiivne põhitegevuse rahavoog, hea likviidsus ning korrektne kohustuste teenindamise ajalugu, siis oled kauplemiseks heal positsioonil.
4. Vaata millised on turul hetke intressimäärad ning ootused tuleviku osas.
Kui intressimäärad on madalal ja turg ootab nende tõusu, siis maksab kaaluda fikseeritud intressidega lepinguid. Kui intressid on kõrgel ning ootused on pigem nende alanemise suunas, siis maksab kaaluda ujuvate intressidega laenulepingute sõlmimist.
Raske on üheselt öelda, mis on „kõrge“ ja mis on „madal“ intress. Hinnang sõltub ujuva ja fikseeritud intressiga lepingupakkumiste hinnaerinevusest, fikseerimisperioodi pikkusest ning laenuvõtja tulevikunägemusest enda ja majanduskeskkonna muutuste osas.
Lihtsaim viis intressitasemete tulevikuootuste osas aimu saada on uurida ja kõrvutada erinevate rahandusanalüütikute ootusi tuleviku intressitasemete osas. Kui püüda üldistada, siis ajalooliselt väga madalad intressitasemed on olnud hea aeg intressi fikseerimiseks.
Meil kasutatakse muutuva intressimäärana kõige enam Euroopa majandusruumis levinud Euribori.
|
